Eva SMILE operatsiooni lugu
Selgest nägemisest sai valik!
Minu tavapärane nädal sisaldab umbes kaheksat tundi arvutiekraani päevas, vähemalt viit trenni ja liikumist eri linnade vahel. Haiguspuhangu eel käisin nädalas ka korra mõnel olulisemal õhtusöögil, jalgpallimängul, teatris, kontserdil või muul üritusel.
Alates ajast, kui olin üheksa-aastane, kandsin prille. Alguses oli nägemine ainult -0,5 võrra kehvem, lõpuks tunnistas silmaarst minu nägemisvaeguseks -3. Parasjagu palju, et pooleteise meetri kauguselt mitte näha inimese näojooni, silmavärvi, tänaval jalutades aadressinumbreid, tööl olles arvutiekraani. Kandsin üle kümne aasta iga päev läätsesid.
Miks otsustasin SMILE’i protseduuri kasuks?
Aastavahetusel mõtlesin, mida võiks 2020. aastal ära teha – tahaks saada nägijaks. Panin veebruaris ReFocusesse uuringuaja. Kohtumise lõpuks määrasime broneeringu operatsiooni kuupäevaks.
Eelistasin SMILE’i protseduuri, sest silmade heaolu on asi, milles tahan kindel olla. SMILE tundus kogu taustainfo põhjal taastumiseks kõige kergem.
Selge nägemine kasvatas elurõõmu!
Minu operatsioonipäev jäi ReFocuse kliiniku viimaseks enne COVID-19 pandeemia tulekut. Soov operatsioonile saada oli väga suur – eriolukord tundus hea aeg taastumiseks! ReFocuse professionaalne personal oli valvel, järgis eeskujulikult ettevaatusabinõusid ja jättis sellega mulle väga turvalise tunde.
Operatsioonile järgnes rahutu öö, sest tunne oli tavapärasest pisut erinev. Silmades oli väike kipitus, umbes samasugune, nagu oleks seep silma läinud. Järgmisel hommikul tõusin enne päikest, kell viis. Esimene reaalsuskontroll oli, kui nägin oma silmadega seinakella numbreid. Tundub tavaline asi, aga minu jaoks meditsiiniline ime! Keetsin termosesse tee, panin soojalt riidesse ja jalutasin kodust poole tunni kaugusele Stroomi randa. See oli inimtühi. Mina, valgevahused laineharjad ja karjuvad kajakad. Esimest korda üle 15 aasta nägin seda oma silmadega. Kõrvalmaja katusel oli üks vares, kelle noka vahel nägin ussikest. Veel eelmisel hommikul samal kellaajal poleks ma seda oma silmadega näinud.
Tilguta julgelt, naudi pisiasju!
Pärast SMILE’i operatsiooni jälgisin korralikult silmatilkade panekut. Nüüd, kui operatsioonist on möödas kaks kuud, tilgutan arvuti taga olles umbes korra kahe tunni jooksul. Teen trenni täieliku vabadusega, nautides prillivaba olekut. Sügan silmi, kui tahan, ja läätsed ei saa samal ajal silma ära kaduda.
Kui tunned, et ei taha enne igat nädalat mõelda, kas kontaktläätsesid veel jagub; enne väljasõitu vaadata, kas prillikarp ikka sai kaasa; ärgata, otsides prille; tuppa astudes vaadata läbi uduste klaaside – siis võta ette sama teekond, pane paika uuringuaeg ja sea sammud ReFocuse silmakliinikusse. Me ei ela enam maailmas, kus vaegnägemine on paratamatus. Saad selge silmanägemise ise valida!