Nägemishäired

Lühinägelikus silmas moodustavad silma sisenevad kiired kujutise võrkkesta ehk reetina ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk.

Kaugnägelikus silmas moodustavad silma sisenevad kiired kujutise võrkkesta ehk reetina taga, sest sarvkest on liiga lame või silm liiga lühike.

Astigmatismi korral pole sarvkest ühtlaselt kumer. Valguskiired koonduvad võrkkesta ehk reetina ees või taga mitte punktina vaid joonena. Astigmatismi koosesinemine müoopia ja hüperoopiaga on tavaline.

Aastatega silma võime läätse kuju ümaramaks muuta langeb, mistõttu tekib keskealistel inimestel, kes nooremana nägid hästi nii kaugele kui lähedale, vajadus nn. lugemisprillide järele.

Seda seisundit nimetatakse presbüoopiaks. Esimeseks märgiks läätse ümaramaks muutumise võime olulisest langusest on lugemisel teksti endast eemale nihutamine.

Esimesed lugemisprillid on nõrgad pluss-prillid (+0.5 või +0.75 dioptrit), sest lääts suudab veel mõningal määral ümaramaks muutuda, kuid 65 eluaastaks see võime praktiliselt kaob ja parasrefraktsiooniga inimene vajab siis lugemiseks +3 dioptrilist prilli.