Läätsevahetusega prillidest vabaks!

Inimene on võimeline erinevatele kaugustele teravalt nägema tänu silma läätse kuju muutumisele. Aastatega silma võime läätse kuju muuta langeb, mistõttu tekib keskealistel inimestel, kes nooremana nägid hästi nii kaugele kui lähedale, vajadus nn. lugemisprillide järele. Väikese lühinägelikkuse korral tekib lähedale vaatamiseks prilli vajadus hiljem või üldse mitte, kaugnägelikkuse korral aga varem. Lugemisprillist vabanemise kirurgilisteks võimalusteks on multifokaalne silmalääts või monovisioon.

Multifokaalsed läätsed on lahendus neile, kes soovivad ilma prillideta näha nii lähedale kui kaugele läätsevahetuse operatsioonide järgselt. Traditsiooniline monofokaalne silmasisene kunstlääts võimaldab patsientidel head nägemist ühele fookuskaugusele. Multifokaalse silmasisese kunstläätse implanteerimise saab teha ka patsientidele, kellel on diagnoositud katarakt ehk hallkae.

Lisaks võib antud operatsiooni soovitada ka lugemisprille kasutavatele inimestele, kes soovivad vabaneda prillidest ning kelle puhul laseroperatsioon ei ole teostatav. Uuringud on näidanud, et neli multifokaalsed läätsed saanud patsienti viiest ei vaja enam prille ja 94% neist valiksid sama lõikuse vajadusel uuesti. Enim kasutame multifokaalseid läätsi ReStor ja ReZoom.

Alternatiiviks multifokaalsetele läätsedele on monofokaalsete läätsedega saavutatav monovisioon. Nii nagu käte puhul, on ka silmadest kas parem või siis vasak silm domineerivam. Monovisiooni valiku korral tekitatakse tavaliselt olukord, kus inimene näeb domineeriva silmaga teravalt kaugele ning teise silmaga lähedale või vahepealsele kaugusele. Arvestama peab teatud harjumisperioodiga, mille ajal inimene kohaneb uue optilise valikuga. Sobib eelkõige aktiivse eluviisiga inimestele. Ei ole soovitav inimestele, kelle töö või hobi nõuab ülihead ruumilist nägemist. Monovisiooni eeliseks multifokaalsete läätsede ees on aga parem kontrastitundlikkus ehk nägemine hämaras, samuti ei põhjusta monofokaalne lääts valgusallikate ümber halosid.

Monofokaalsete kunstläätsede abil saadud kahe silma optika nii suurt erinevust, mis võimaldaks ilma prillideta näha nii lähedale kui kaugele, suudab raskusteta taluda siiski vaid 60% inimestest. Seetõttu on sageli kindlamaks valikuks monovisioon väikeses ulatuses ehk olukord, kus kahe silmaga koos näeb hästi kaugele, vahepealsele distantsile ja suuremat teksti lugeda. Väga lähedale vaatamiseks või peenema sriftiga teksti lugemiseks peab aga siiski kasutama prille.