Nägemishäired

Silmad on meie kõige olulisemad tundeorganid. Nad aitavad meil elus tajuda ümbritsevat. Mida selgemalt me näeme, seda rohkem on elul meile pakkuda. Nägemise selgus sõltub sellest, kuivõrd täiuslikult optilised kujutised peegelduvad silmapõhja sisemisele kihile, võrkkestale.

Sarvkest, lääts ja klaaskeha murravad silma sisenevaid valguskiiri ja koondavad nad teatud punktis. Nägemine ei ole selge, kui see punkt paikneb võrkkestast ees- või tagapool. Silma fokuseerivate omaduste ebatäiuslikkust nimetatakse refraktsioonihäireks ja seda mõõdetakse dioptrites.

Refraktsioonihäirete kolm põhilist tüüpi on: müoopia, hüperoopia ja astigmatism. Inimesed, kellel on müoopia ehk lühinägelikkus, näevad kaugemal paiknevaid esemeid halvemini kui lähedal olevaid. Inimesed, kellel on hüperoopia ehk kaugnägelikkus, näevad lähedal paiknevaid esemeid halvemini kui kaugemal olevaid. Astigmatism on kujutise moondumine võrkkestal, mida põhjustavad sarvkesta või läätse ebaühtlused.

Erinevate refraktsioonihäirete koosesinemine on tavaline. Prilliklaasid või kontaktläätsed on tehtud kompenseerimaks silma ebatäiuslikkust. Lühinägelikkust korrigeeritakse miinus-prillidega, kaugnägelikkust pluss-prillidega ja astigmatismi silindriliste prilliklaasidega. Refraktiivse kirurgia all mõistetakse kirurgilisi protseduure, mille eesmärgiks on parandada silma fokuseerivaid omadusi:

Laser eemaldab LASIK või Epi-LASIK protseduuri ajal täpselt ja kontrollitult sarvkesta kudet ning muudab nii selle murdmisjõudu.
Läätsevahetuse või lisaläätse operatsioonil silma asetatav kunstläätse optiline tugevus tagab kiirte koondumise silmapõhja.